Tallinna Arhitektuuribiennaali keskmeks on TABi sümpoosion. 14-15. septembril toimub Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis 2-päevane rahvusvaheline sümpoosion pealkirjaga “Polycephalum City”.

Sümpoosionil arutatakse arhitektuuri rolli üle tänapäeva ühiskondliku ja majanduskriisi kontekstis ning kutsutakse üles antropotseeniks nimetatavat geoloogilist ajajärku kriitiliselt käsitlema. Üritus koosneb TAB 2017 peakuratoori, arhitekti, urbanisti ja ökoloogi Claudia Pasquero juhitud diskussioonidest, kus seatakse kahtluse alla levinud arusaamu loodusliku ja tehisliku piiridest.

Vaadates mõnda tänapäeva suurlinna väga kaugelt, näiteks satelliidipildilt, on üsna raske looduslikul ja tehislikul vahet teha; olgugi et tänapäeva linnad on suured tehissüsteemid, mida peetakse sageli looduse antiteesiks, on neis välja arenenud väga isepäraseid looduslikke vorme meenutavad mustrid – nad on keerukad ja liigendatud süsteemid.

Linna sateliidipildilt vaadates näeme, et selles meediumis kujutatuna tõusevad territooriumil esile uued piirjooned, mis ei ühti tavaarusaamaga tehisliku (linna) ja loodusliku (maastiku) vahelisest piirist. Kui aga vaatleme linna ainuraksetesse organismidesse voogava energia mikrotasandil, tõusevad esile teistsugused omadused, mille kaudu avastame kollektiivse intellekti protsesse, mis seavad küsimuse alla linna tasandil piiritletud probleemid.

Kirjeldatud mikro- ja makrovaatluste valguses saame arutleda mitteantropotsentrilise linnakäsituse üle. Neist vaatenurkadest nähtuna määravad linna olemuse ja morfoloogia peamiselt mateeria-, info- ja energiavood, mis toidavad selle ainevahetust. Nii pöördub tähelepanu linnade vormilt (urban form) ühe või teise linnamaastiku praeguse vormi taga peituvale morfogeensele protsessile ning saame vaadelda linnu elussüsteemidena.

Viimase 10–15 aastaga on nüüdismaailm uskumatul määral globaliseerunud ja sidusamaks muutunud ning mateeria-, energia- ja infovood, mis toidavad tänapäeva linnu, ületavad nüüd terveid kontinente ja ühendavad eri punkte üle kogu biosfääri, moodustades osa loodusvaradele tuginevast tööstusest, mis on urbaniseeruva ühiskonna püsimajäämiseks hädavajalik, kuid samas pärsib tema liikmete jõukust ja heaolu.

Kaevandused, elektrijaamad ja prügilad on kõik linnade ainevahetuse toimimiseks vajalikud. Seepärast oleme silmitsi paradoksiga: räägime ühest suurest globaalsest urbanosfäärist (urbansphere), mis hõlmab kogu maailma ja on loodusliku biosfääriga nii tihedas vastastikseoses, et nende kahe globaalse süsteemi eristamine on peaaegu võimatuks muutunud.

Niisiis küsime: kuidas kujundada urbanosfääri, et see oleks vastupidavam ja kohanemisvõimelisem?

Looduse ja tehissfääri enneolematult ulatusliku vastasmõju ajajärgul peame suutma luua muutust vahenditega, mis võimaldavad pidevat kohanemist ja enesehindamist. Sedamööda, kuidas loodus tehiselementide lisandudes üha hübriidsemaks muutub, kaotab looduskaitse eetiline paradigma järk-järgult väärtust ning tuleb asendada adaptiivsemate mehhanismidega, mille abil looduslikke ökosüsteeme ümberkujundava inimtegevuse tagajärgi hallata ja otseselt hinnata.

Kas arhitektuur suudab pakkuda materiaalset ja operatiivset raamistikku uue linnaökoloogia kahe põhiaspekti – muutuste ja ümberkujundustega tegelemiseks? Kas aineline arhitektuur suudab toetada heterogeensete süsteemide, näiteks ühiskondlike, taristu-, arhitektuursete ja ökosüsteemide interaktsiooni? Kas suudame arhitektuuri ümber mõtestada nii, et see võimaldaks meie linnu, kodusid ja tehiskeskkondi defineerivaid protsesse igapäevaelus tajuda, registreerida ja mõjutada?

Sümpoosionil käsitletakse linna polükefalismi mõiste kaudu (kr polykephalos ‘paljupealine’). Polycephalum City tähendab paljupealist linna, kus igaühel on linnast oma arusaam. Mõiste võimaldab inimese (kr anthropos) tavaperspektiivist erinevate vaatekohtade paljusust, vaadates linna lähemalt, kõrgemalt või hoopis kõrvalt. Seega otsime strateegiat antropotseeni geoloogilise ajajärgu kriitiliseks uurimiseks.

TABi sümpoosionit modereerib rahvusvaheliselt tuntud kuraator ja arhitektuurikriitik Lucy Bullivant, lavale astuvad teiste seas ökoloogilise disaini, arhitektuuri ja linnaplaneerimise innovaator Mitchell Joachim; juhtiv Kreeka arhitekt ja linnatehnoloog Areti Markopoulou, kes tegutseb arhitektuuri ja digitehnoloogiate alal, ning arhitekt ja teoreetik ning ecoLogicStudio kaasasutaja ja juht Marco Poletto.

Sümpoosioni täpsem programm avaldatakse 25. aprillil!

 

Mõned sümpoosionil esinejad teiste seas on: 

Lucy Bullivant
Sümpoosioni moderaator

Dr. Lucy Bullivant, on kohavisiooni strateeg, kuraator, publitsist ning veebisaidi urbanista.org asutaja ja loovjuht. Olles töötanud Briti kuningliku kunstiakadeemia arhitektuuriprogrammide kuraatorina, on ta koostanud uuenduslikke näitusi üle kogu maailma: Shenzheni arhitektuuri ja urbanismi biennaalile, Briti Nõukogule, Vitra disainimuuseumile ja muudele juhtivatele institutsioonidele. Bullivant on avaldanud muu hulgas teosed „4D Hyperlocal“ (2017), „Recoded City: Co-creating urban futures“ (kaasautor Thomas Ermacora, 2015) ja „Masterplanning Futures“ (2012), mis võitis Urban Design Groupi aasta raamatu auhinna (2014). www.lucybullivant.net

Areti Markopoulou
TAB sümpoosioni esineja

Areti Markopoulou on Kreeka arhitekt, õpetaja ja linnatehnoloog, kes uurib arhitektuuri ja digitehnoloogia puutepunkte. Ta on Barcelonas tegutseva Institute for Advance Architecture of Catalonia (IAAC) akadeemiline direktor, ülemaailmse võrgustiku Urban Next toimetaja ning kunsti- ja tehnikagalerii StudioP52 asutajaid. Ta uurib info- ja sidetehnikat ning tarku materjale ühendavaid uudseid arhitektuurimudeleid, mille abil luua kohanduvat ehitatud keskkonda ja avalikku ruumi, mis reageeriks inimkäitumise ja keskkonna muutustele ajas.

Marco Poletto
TAB sümpoosioni esineja

Marco Poletto on arhitekt, publitsist ja õpetaja ning ecoLogicStudio direktor ja üks asutajaid. Lõpetanud kiitusega Torino polütehnikumi, kolis ta Itaaliast Londonisse, et asuda õppima Architectural Associationi arhitektuurikooli. Kuni ecoLogicStudio asutamiseni 2005. aastal töötas ta keskkonnadisainerina Londoni büroos Battle McCarthy. Hiljem on Poletto töötanud Architectural Associationi arhitektuurikooli grupijuhina Londonis, IAAC vanemtuutorina Barcelonas, Cornelli ülikooli külaliskriitikuna, uurimisklastri juhina Londonis Bartletti arhitektuurikoolis, Aarhusi arhitektuurikooli Adapt-r teadurina ning Pittsburgis asuva Carnegie Melloni ülikooli külaliskriitikuna.
Tema projekte on avaldatud ja eksponeeritud üle maailma, sealhulgas Orleansis (9th Archilab – FRAC Collection, 2014), Pariisis (EDF Foundation, 2013), Veneetsia biennaalil (STEMv3.0 the lagoon experiment, 2008; The Ecological Fotrprint Grotto, 2010; Solana Open Aviary, 2016), Sevilla biennaalil (STEMcloud, 2008), Istanbulis (Fibrous Room, 2008) ning Milano Fuorisalonel (Urban Algae Farm, 2014; Aqua Garden, 2007) ja 2015. aasta Milano EXPO-l. Ta on avaldanud teose „Systemic Architecture – Operating manual for the self-organizing city“ (Süsteemne arhitektuur. Iseorganiseeruva linna kasutusõpetus, Routledge, 2012).

Mitchell Joachim
TAB sümpoosioni esineja

Mitchell Joachim (PhD) on arhitektuurigrupi Terreform ONE asutajaid ning New Yorgi ülikooli lektor. Ta on töötanud arhitektina Frank Gehry ja I. M. Pei büroos. Joachim on pälvinud Fulbrighti stipendiumi ning töötanud TED-i, Moshe Safdie büroo ja Martin Society for Sustainability juures. Ta on valitud ajakirja Wired „Smart Listi“ ning ajakirja Rolling Stone nimekirja sajast inimesest, kes muudavad Ameerikat. Mitchell on võitnud arvukalt auhindu, sealhulgas AIA New Yorgi linnaplaneerimise teenete auhinna, esikoha rahvusvahelise arhitektuuriauhinna konkursil, Victor Papaneki sotsiaalse disaini auhinna, Zumtobel Groupi jagatava Award for Sustainability, Infiniti Awardi History Channeli tulevikulinna konkursil ning ajakirja Time parima leiutise auhinna MIT targa linna auto eest. Ajakiri Dwell on valinud ta nimekirja „The NOW 99“ ja Images Publishers 21. sajandi 50 alla 50-aastase innovaatori hulka. Mitchell on teoste „Super Cells: Building with Biology“ ja „Global Design: Elsewhere Envisioned“ kaasautor. Tema disaini on eksponeeritud MoMAs ja Veneetsia biennaalil. Mitchell omandas doktorikraadi Massachusettsi tehnikainstituudis, urbanistika magistrikraadi (MAUD) Harvardi ülikoolis ja arhitektuuri magistrikraadi (MArch) Columbia ülikoolis.

Asukoht

14.09-15.09
Roheline Saal, Telliskivi Loomelinnak

Telliskivi 60a, Tallinn, Estonia