Eesti ja Belgia arhitektid töötavad üheskoos Brüsseli linnadisaini ja arhitektuuri igapäevaprobleemidega

2017. aasta kevadel sukeldusid viis Eesti ja viis Belgia arhitektuuribürood süvitsi Brüsseli linnadisaini ja arhitektuuri igapäevaprobleemidesse. Arhitektid arutlesid oma Euroopa pealinna, selle füüsilise väljanägemise ja kuvandi üle ning mõtisklesid, kuidas linnaplaneerimine ja arhitektuur saab luua tasakaalustatumat ühiskonda ning kuidas üha ulatuslikum digitaliseerumine võib muuta füüsilist linnaruumi. Brüsseli kohaspetsiifikast tõukuvad järeldused ja lahendused, mille pakkusid välja viis arhitektide meeskonda, moodustavadki näituse „BEL:EST – Euroopa linna laboratoorium“ tuumiku.

Näitust eksponeeritakse käesoleva aasta septembris Eestis Tallinna arhitektuuribiennaalil TAB 2017 ja novembris Brüsselis BOZAR-is. Näituse kuraatorid on Aet Ader ja Iwan Strauven, ja produtseerijaks Eesti Arhitektuurikeskus. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aasta juubelile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele Eestis.

Eestist osalevad arhitektuuribürood Salto, b210, Arhitekt Must, PART, KAOS.
Belgiast osalevad arhitektuuribürood L’escaut, AgwA, Delmulle & Delmulle, Bogdan & Van Broeck, Lassa.

Töötubade teemad
Töötubade teemad

1/ Euroopa Liidu sümboolne kohalolek

Euroopa institutsioonide paiknemine Leopoldi piirkonna ärirajoonis on Euroopa väärtuste ja demokraatia edasiandmise mõistes läbikukkumine. Berlaymont’i hoone, ainus, mis oli tasapisi sümboolset väärtust saavutamas, sai viimase remondi käigus pöördumatult rikutud. Kuidas saavad arhitektuursed, linnaplaneeringulised või maastikulised sekkumised kompenseerida sümbolidefitsiiti ja kujutlusvõime puudumist? Milliseid programme, tüpoloogiaid ja vorme saaks Euroopa projekti kaudu ellu viia? Ja kus?

2/ Euroopa Liidu org

Euroopa peamiste institutsioonide vaheline avalik ruum Maelbeeki orus on praegu killustunud. Ometi võiks just selle ala jaoks sidusa ja inspireeriva plaani loomine aidata kaasa Euroopa projekti kuvandi uuendamisele. Kuidas seda probleemi urbanistliku „kirurgia“ abil lahendada?

3/ Turvalisus

Turvameetmetel on üha suurem mõju institutsioonide korraldusele ja neile ligipääsule, ja sageli nõuavad spetsiaalsed turvarajatised endale kohta avalikus ruumis. Kas julgestusega seotud piirangud tuleks integreerida hoonetesse või peaksid need lihtsalt olema linnas olemas? Kuidas tegelevad selle küsimusega projekteerijad?

4/ E-valitsus

Tänu valitsemisprotsesside digitaliseerumisele — Eesti on viimastel aastatel tõusnud selles vallas liidrite sekka — on meil põhjust eeldada kontoripindade ülejääki tulevastel aastakümnetel. Mis järeldused saab siit teha seoses Euroopa institutsioonide ja piirkonnaga, mis praegu majutab hulgaliselt administratiivhooneid? Kuidas vastavad sellele küsimusele arhitektid ja projekteerijad?

5/ Euroopa peegeldus

Võttes arvesse Brüsseli rahvastiku koosseisu ja linnaosade geograafilist jaotust, nähakse Euroopa pealinna tihti kui regioonidest ja rahvusriikidest koosneva Euroopa miniatuurset versiooni. Suhteliselt väikest ala asustavad üheskoos mitmed erinevad kultuuri- ja keelekogukonnad. Kuidas võiks arhitektuur ja linnaplaneerimine sellisele mitmekesisusele reageerida?