täna algab järjekorras neljas Tallinna Arhitektuuribiennaal, alapealkirjaga bioTallinn, mis uurib linnamaastikke iseorganiseeruvate süsteemidena. Homme avataval TAB 2017 peanäitusel “Antropotseeni saar”, mida kureerib TABi peakuraator Claudia Pasquero, saab näha kunstnike ja teadlaste visioone Paljassaare poolsaare ümberkujundamisest. Näitus avatakse homme kell 19.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis ning see jääb avatuks 27. oktoobrini.
“Selle näituse eesmärk on rakendada erinevaid perspektiive, mis ulatuksid kaugemale, kõrgemale ja üle meie inimkesksest vaatepunktist. Näitus toob välja tänapäeva keeruka linnakeskkonna kavandamise väljakutsed ja vajadused. Paljassaare poolsaar sobib juhtumiuuringuks oma eri määral kooseksisteeriva stabiilsuse, ebastabiilsuse ja mitmekesisusega väga hästi,” selgitas Pasquero piirkonna valikut.
Näitusel saab näha töid rahvusvaheliselt tuntud arhitektidelt, teadlastelt, stuudiotelt ja laboritelt, kes oma erinevates lähenemistes uurivad eri distsipliinide, nagu bioloogia, infotehnoloogia ja linnaplaneerimise lähenemisel tekkivat disainimeetodit. Oma nägemusi Paljassaare tulevikust presenteerivad ecoLogicStudio, Rachel Armstrong, Noumena, The Urban Morphogenesis Lab, The Institute of Advance Architecture of Catalunia (IAAC), Alisa Andrasek ja Marco Cruz (BiotA Lab), Appareil, Maj Plemenitas, Heather Barnett ja Studio Unseen.
Näitus vaatleb linnakeskkonda muust kui inimkesksest vaatepunktist, mõistes, et tänapäeva globaliseerunud maailmas on võimatu selgelt eristada looduslikku ja tehislikku, loodus- ja linnamaastikku ning tegelikult ka bio- ja urbanosfääri. Tänapäeva linnu eemalt vaadates on näha, et loodusliku ja tehisliku vaheline piir ei ole sugugi selge ning et vaatamata sellele, et tegu on suurte tehissüsteemidega, arenevad linnades teatud mustrid, mis meenutavad radikaalselt eristuvaid looduslikke formatsioone.
Tänavune TAB uurib linna, tehnoloogia ja looduse kokkupuutepunkte. TABi peakuraator Claudia Pasquero käsitleb linnaruumi mitte inimkesksest lähtekohast, vaid tegeleb biotehnoloogiaga arhitektuuris ja linnaehituses ‒ bioTallinn pakub nägemust Tallinna linnamaastikust, mis toimib ise-organiseeruva süsteemina, paljude dünaamiliste süsteemide koosmõjus areneva territooriumina.
TABil katsetavad arhitektid Paljassaarel looduse abil linna ehitamise innovaatilisi meetodeid. Biomehaaniliste prototüüpide kaudu lahatakse ehitatavuse, energia ja ökoloogilise jalajälje küsimusi. Uuritakse, milline on Tallinna “ainevahetus” ning milliseid muutusi võiks energia, toidutootmise ning jäätmekäitluse ja õhusaaste valdkondades tuua tulevik, kui biotehnoloogia jõuab arhitektuuri ja linnaehitusse ning kui jäätmed ja saaste võivad hübriidsete bioarhitektuuri prototüüpide puhul osutuda “ehitusmaterjaliks”.
Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis keskendub kohaliku arhitektuurikultuuri tutvustamisele, otsib vastuseid arhitektuurivaldkonna põletavatele küsimustele ja püüab vaadata valdkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii arhitektuuriprofessionaalidele, valdkonna tudengitele kui tavalistele ehituskunsti- ja ruumihuvilistele. Biennaali produtseerib Eesti Arhitektuurikeskus. Täpsem info: www.tab.ee
Ajakirjanikud pääsevad TABi põhinäitust Eesti Arhitektuurimuuseumis vaatama enne homme õhtul toimuvat avamist, homme hommikul kl 10 toimuval pressiesitlusel. Seal saab ka kuraatoritemeeskonnaga intervjuusid teha.
TAB 2017 pressipakk: http://bit.ly/TAB2017pressipakk
